‘UBulawayo yisigodlo samasiko kuleli’
Nkosilathi Sibanda
IDOLOBHO lakoBulawayo liyinsika yokulondolozwa kwamasiko kuleli ngakho kumele abahlali bakuleli dolobho, lezizalwane zakuleli zincome inhlelo zikaHulumende zokukhankasela ukugcinwa kwamasiko lempumelelo kazulu.
Lokhu kuvezwe nguMphathintambo weProvincial Affairs leDevolution koBulawayo, uJudith Ncube ngesikhathi evula ngokusemthethweni umkhosi wokuthakazelela amasiko kulesisabelo ngoLwesibili emini, eLobengula Hall.
Bekuhlangene abantu abavela endaweni ezitshiyeneyo kulembukiso yamasiko lamaqembu emigido yesiNtu ethokozisa uzulu kanye labantwana bezikolo ezitshiyeneyo bebekhona.
Indikimba yalonyaka ithi: “Sithakazelela amazwi omdabu.”
UMphathintambo uNcube uthe ukuqhutshwa kwemikhosi yamasiko kutshengisela ukuthi abantu bakuleli babambene.
“Isabelo sakoBulawayo sibaluleke kakhulu nxa kukhulunywa ngamasiko kuleli. Yindawo ekhethekileyo. Abantu bakithi kabafunde ukuthi ukulondoloza amasiko kuyindlela yokuthi singakhohlwa ukuthi singobani, sivela ngaphi, siyangaphi.
“Umkhosi lo owenzelwe lapha eLobengula uyibufakazi bokuqina kwelizwe lakithi njalo kutshengisa lokumanyana okukhona phakathi kwethu njengezizalwane zeZimbabwe,” kutsho uMphathintambo Ncube.
Uthe kunengi okumele kulondolozwe, kuthakazelelwe ngamasiko lendimi ezitshiyeneyo.
“Isiko ngumphefumulo wesizwe. Njengoba sigubha amasiko kulinyanga, sikhunjuzwa ngokubaluleka kokulondoloza amagugu ethu ahlukahlukeneyo. IZimbabwe yilizwe elinothe ngamasiko ehlukeneyo, njalo likhaya lezizwe, indimi, amasiko, lemikhuba eyehlukeneyo”.
Inyanga kaNkwenkwezi yabekwa ukuthi kuthakazelelwe ukunanzwa kwamasiko emhlabeni wonke, yinhlanganiso ye-United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation (Unesco).
Umkhosi lo uza kulandela ukusungulwa kwelanga lokunanza amasiko nguMongameli uMnangagwa, eChiredzi mhlaka 22 Nkwenkwezi.
Amaqembu azathokozisa uzulu othe gwaqa eLobengula Hall agoqela iKhaya Arts, Hwabaraty, Bambanani, Umthwakazi Kandaba, Woza Africa, and Umkhathi Theatre Works labanye.
“SilamaNdebele aziqhenya ngemigido yawo yaMabhiza, Isitape lesitshikitsha. AmaTonga eBinga azigqaja ngolimi lwawo langokuqakathekisa amasiko lomfula uZambezi. SilamaKalanga, atholakala eBulilima laseMangwe, kube lamaShangani abaziwa ngolimi lwesiTsonga agcwele eChiredzi laseMwenezi. Kubekhona njalo amaSotho, Chewa, lamaNambya. Ngakho ngendimi zethu ezingu-16, kumele siziphakamise.”
Ubonge uFirst Lady uMama u-Auxillia Mnangagwa ngohlelo lwakhe lweNhanga/Gota olufundisa abasakhulayo ngamasiko. Uphinde wabonga njalo induna lezinye inkokheli zomdabu ngokukhankasela ukulondolozwa kwamasiko.
“Ngithanda ukubonga kakhulu umsebenzi kaFirst Lady, uDokotela Auxilia Mnangagwa ngohlelo lwakhe lweNhanga/Gota. Uhlelo lolu lukhulu njalo seluguqule impilo yabasakhulayo elizweni. Umama usevule ithuba lokuthi abantu bafundiswe ngokuqakatheka kwamasiko lokunye okuqinisa umphakathi kuminyaka yonke edluleyo.
“Kunkokheli zomdabuko lezisebenzi zobuciko kwezamasiko, ngiyalincoma ngokuzibophezela kwenu okungaguqukiyo ekugcineni amasiko ethu. Asiqhubekeni sisebenzisana ukuze siqinisekise ukuthi amasiko ethu adluliselwa ezizukulwaneni ezizayo.”
The post ‘UBulawayo yisigodlo samasiko kuleli’ appeared first on herald.