Новости за 21.04.2018

„Ma istusin vigastatult pingil ja mõtlesin, et äkki võiks kirjutada Gheorge Cretule, et pane nimekirja, tulen trenni, täidan veepudeleid ja olen hästi positiivne. Okei, tegelikult võrkpalli ma ei oska mängida, aga kossus viimasel veerandajal paar minutit? Palliga hea ei ole, aga kaitset ikka oskan. Võtan mõne Soku kinni.“

Olin juba mõne hea aasta ajakirjanikuna leiba teeninud – ja isegi olümpiamängudele pääsenud –, kuid see sõit muutis mu maailma rohkem kui ükski varasem. Ja mine sa võta kinni, võib-olla ka hilisem.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon valis aasta parimaks meessportlasteks Kalev Ermitsa ja naissportlaseks Johanna Talihärma. Roland Lessing plaanib jätkata karjääri veel vähemalt ühe aasta.

Eesti edukaim kulturist Ott Kiivikas astub sel nädalavahetusel Saku suurhallis Eesti karikavõistlustel lavale. Nagu ikka. Näitab Maarjamaa parimaid muskleid ja võidab kuldmedali. Nagu ikka. Ent tunnistab sealjuures siiralt: «Hea meelega ma isegi ei võistleks.» Miks siis nii?

Eesti juurtega kunstnik Kalev Mark Kostabi on üle maailma tuntud oma nägudeta figuure kujutavate maalide järgi. Nii äratuntava joonega modernse kunsti suurkujusid ei ole maailmas väga palju – ja päris kindlasti pole sissetuleku poolest nii edukaid kunstnikke Kostabi kõrvale palju panna. Kindla peale minek, steriilselt eksimatu edukus. Ainult et Kostabi töödest lõviosa maalivad palgalised kunstnikud tema ateljeedes. Sama lugu on Euroopa jalgpalli tippliigadega.

Kuigi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni liikumise «La République En Marche!» (LREM) saabumine Euroopa liberaalide parteiperre võiks märgatavalt suurendada nende kaalukust Euroopa Parlamendis, paistavad eestlastest euroliberaalid suhtuvat sellesse võimalusse leigelt.

Castrote ajastu – pärimusliin, mis kannab peaaegu monarhiaga võrreldavat pärandit ja hoiab tähtsat kohta ajaloos – on lõppenud. Nimi Castro seostub esmajoones külma sõja ja revolutsiooniga. Kas aga poolmüütiliselt Fidel Castro vennalt Raúl Castrolt presidendikoha üle võtnud Miguel Mario Díaz-Caneli võimule tulekuga ka midagi muutub?

Üks põhjuseid, miks järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimistel ennustatakse paremat tulemust liberaalidele, on asjaolu, et 54 saadikukohaga Hispaanias on üleöö suurimaks parteiks kasvanud liberaalide hulka kuuluv Ciudadanos.

Vigala Sassi kohta liigub legend: kui ta Saaremaale tuli, oli tal raha nii palju, et töömeestega arveldas kingakarpide kaupa. Ise olevat öelnud: „Kui ühest jääb väheks, siis toon teise karbi veel.“ Kust võttis Sass, kes oma abi eest kunagi raha ei küsinud, sellise varanduse? Kas tõesti nõidus? Tohutul hulgal põnevaid mälestusi on legendaarsest ravitsejast ja teadmamehest veel kirja panemata.

Rimini asub tuulisel Aadria mere rannikul. See tuntud kuurortlinn on kuulsa Riviera romagnola (Aadria mere Riviera - toim.) keskpunktiks. Siinsed rannad on avarad, kaetud pehme heleda liivaga, igal bagno'l on oma peremees, nimi ja number, rannatoolid ja -varjud. Tõeline rannahooaeg algab juulist, aga juba aprill toob rahva randa rahvusvahelisele tuulelohede festivalile „Aquilonata sul mare“.

„Ma tundsin ennast Moskvas filminäitlejana tõesti hästi, minule sobis kõik see, mis puudutas filmi ja kultuuri,” tunnistab Eve Kivi (79), kelle karjäär oli Venemaal hoopis hoogsam kui Eestis. „Ega ma Eestiski end halvasti tundnud, kuid olin siin alati nii vähe aega – lendasin jälle minema.” Tõsi, lennus oli Eve kogu aeg, sest Nõukogude Liidu eksportartistina tuli tal alatasa filmifestivalidel tsirkuleerida. „Eksport tähendas lihtsalt seda, et neid näitlejaid võis võtta välismaale kaasa ja seal näidata,” naerab Eve. Читать дальше...

Vigala Sassi kohta liigub legend: kui ta Saaremaale tuli, oli tal raha nii palju, et töömeestega arveldas kingakarpide kaupa. Ise olevat öelnud: „Kui ühest jääb väheks, siis toon teise karbi veel.“ Kust võttis Sass, kes oma abi eest kunagi raha ei küsinud, sellise varanduse? Kas tõesti nõidus? Tohutul hulgal põnevaid mälestusi on legendaarsest ravitsejast ja teadmamehest veel kirja panemata.

„„Kevade”, „Suvi” ja „Sügis” on nii-ütelda normaalsed filmid – nad on vaadatavad siiamaani,” muheleb eile 90. sünnipäeva tähistanud režissöör Arvo Kruusement. „Kui mina neid filme tegin, oli hoopis teine aeg kui praegu. Toona pidime kasvatama nõukogude inimest. Aga kes see nõukogude inimene on, sellest mina aru ei saanud.”

„Peaaegu kõik kunstnikud on äärmuslikud egotsentrikud, kes elavad täiesti oma maailmas, paljud ei käi isegi kolleegide näitusi vaatamas – osaliselt ka selle pärast, et mitte lasta oma loomingusse võõraid mõjusid. Sa pead olema väga enesekeskne, et saavutada tipptulemus, sa pead ohverdama väga palju oma suhetest. Heal inimesel ei ole nii palju aega, et omal alal päris tippu jõuda,“ räägib meestearst Margus Punab, kes puutub kunstikogumishobi tõttu palju kokku selle ala meistritega.

„Mul oli kindel plaan astrofüüsikuks saada,” kinnitab selle pärast isegi erakooli rahvusvahelisse ingliskeelsesse klassi õppima läinud superstaarihakatis Anette Maria Rennit. „Eestis ei saa ju kohe astrofüüsikat õppida, peab alustama lihtsalt füüsikast. Inglismaal oleksin asunud kohe õiget asja õppima,” selgitab ta, kuidas ingliskeelne õpe pidi hõlbustama Inglismaale kooli minemist. „Olen alati nii väga tahtnud kosmosesse minna!”

„Olen Anettega olnud staarisaate teekonnal kaasas juba algusest – esimestest mõtetest kuni katsete, proovide ja finaalsaadeteni välja. Arutame omavahel loovalikuid, seadeid, stilistikat, lavanärvi, karakterit – ühesõnaga kõike,“ räägib Anette Maria 11 aastat vanem õde Charlene Rennit, kes elab Abu Dhabis. „Elan siit kaasa täpselt sama palju, kui Eestis olles elaksin,“ ütleb ta.