Новости за 18.05.2019

Eesti oli 2000ndate alguses kõva tegija Skandinaavia ja Lääne-Euroopa varustamisel ecstasy-tablettide ja amfetamiiniga. Hiljuti ilmus vene keeles tollase narkoäri ühe olulise tegelase mälestustel põhinev raamat, mis kirjeldab detailselt, kuidas kümneid miljoneid dollareid väärt kuritegelik äri käis Eestis narkopolitsei toonase komissari Vallo Jääratsi kontrolli all.

Mitu kuud enne Eestit alustasid Itaalia ja Prantsuse paremradikaalid liitlaste otsimist Poolast, kus võimul on Õiguse ja Õigluse (PiS) partei. Seal tõmbas nende käigule kriipsu peale paremtsentri nobe samm.

Kuigi Eesti saab piiri valvamisega enam-vähem hakkama, siis mereväe nõrkus eelkõige kriisi ajal teeb muret meie liitlastele.Kui NATO ja Venemaa vahel peaks puhkema kriis, suunavad liitlased oma mereväed Atlandi ookeani põhjaosa laevateede kaitsmisele, kuni täiendavad üksused sealtkaudu appi jõuavad. Läänemerd peavad seni vabana hoidma kohalikud liitlasriigid. Eesti miinitõrjele keskendunud väike merevägi pole selleks piisav, ütles Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange pärast Läänemere merekaitset ja heidutust käsitleva raporti avaldamist.

Ühe Tallinna sees on kaks linna, ühes elavad eestlased, teises venelased, selgub Tartu Ülikoolis valminud doktoritööst, mis uuris, kuidas kaks kogukonda Tallinnas vaba aega veedavad.

64. Eurovisiooni lauluvõistluse päev on kätte jõudnud ning sõelale on jäänud 26 riiki, kes kõik võistlevad esikoha nimel. Nende seas on ka Eesti looga «Storm», mida esitab rootslane Victor Crone.

Aastaid on postiettevõte Omniva mänginud mõttega, et senise kuue päeva asemel võiks ajalehti kodudesse kanda vaid viiel päeval nädalas. Seetõttu on ajalehtede juhtkonnad pidanud teema üles võtma ja arutama, mida teha edasi, kui see plaan teoks saab. Esimese sammu kohanemise poole tegi Ekspress Meedia, kes otsustas eeloleval suvel lõpetada Eesti Päevalehe nädalalõpulisa LP avaldamise laupäeval ning tuua selle päev varasemaks.

Kui neljapäevasel Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) koosolekul oli liikmetel plaanis arutada, kuidas minna edasi vihjetega, et erakonnad kasutasid valimiste eel reklaamkampaaniates keelatud võtteid, siis selleni ei jõutudki.

Pitsatort sobib ideaalselt piknikule kaasavõtmiseks, sest võtab vähe ruumi, aga on hästi maitsev ja toitev, ütleb Tartu kutsehariduskeskuse kondiitriõpetaja Lilija Suburg. Samuti võiks piknikukorvi panna ka ühe magusa pitsa.

Pane kaks kaussi maha ja osuta neist ühele. Väikelaps vaatab selle poole. Koer samuti. Šimpans mitte, nagu ka enamik teisi loomi. Kuidas käitub kass? Tema sotsiaalsed reageeringud ei huvitanud teadlaskonda aastakümneid. Nüüd on aga viimaks katseid tehtud ja leitud: kassid on sama nutikad kui koerad. Kui nad ainult viitsivad!

„Mu laps saab oma vanaemaga suurepäraselt läbi ja mu süda on rahul, kui ta koos memmega koju jääb. Samas on meie vanaema oma hobide ja seltsieluga nii hõivatud, et tal on lapselapsega tegelemiseks ainult paar vaba õhtut kuus. Kuidas talle delikaatselt mõista anda, et tegelikult vajaksime teda lapsehoidjana palju tihedamini?“ See on mure, millega puutub kokku üha rohkem noori peresid: mida teha, kui oma harrastustele pühendunud või tööl käiv vanavanem ei soovi lapselapsi kuigi sageli hoida?

Ajakirjandusvabaduse kui vaba ühiskonna alusväärtuse ümbersõnastamine stiiliküsimuseks ning ajakirjaniku vastutustunde ümberdefineerimine ühiskonna maharahustamise funktsiooniks tähendab ajakirjandusvabaduse lõpu algust.

19. mail 1999 jõudis linale „Tähesõdade“ eellugu „Nähtamatu oht“, mis valmistas paljudele ootusärevatele fännidele pettumuse ja mõjus rängalt ka näitlejaile.

„Minu teada poos ta ennast üles,“ prahvatab Hugo Hiibus, karikaturist ning Lembit Sibula kolleeg ajakirja Pikker ja ajalehe Meelejahutaja päevilt,  välja selle, millest teised hoopis vaikivad või ääriveeri vaid mõistukõnes vihjavad.

Me oskame järjest täpsemalt ennustada ja prognoosida ning mõnes mõttes on see tore, kuid järjest väiksemaks jääb see adrenaliinihulk, mis otsustavatel hetkedel meis plahvatab. Täpselt nii on see juhtunud ka Eurovisiooni lauluvõistlusega. Igat sorti kihlveokontorid on keeruliste logaritmide abil välja raalinud potentsiaalsed favoriidid ja kahjuks peame tunnistama, et see töötab.

Rein Raamat (88) on Eesti filmimaastikul legend. Tema käsi oli mängus juba Eesti esimese nukufilmi „Peetrikese unenägu“ juures. Ta oli kultusfilmi „Viimne reliikvia“ kunstnik. Tema joonisfilmidega „Suur Tõll“ ja „Põrgu“ peletati lapsi teleri eest minema, kuid samas noppisid need mainekatel festivalidel auhindu. Praeguseks on Raamat teinud filmiga lõpparve ja pöördunud tagasi alguse, maalikunsti juurde. Vaatamata vanusele ja aasta algul tervist laastanud haigusele avas ta 7. mail Eduard Vilde muuseumi... Читать дальше...

Uskudes ilmaprognoosi, et lähema 40 aasta jooksul tuleb vaid mõni üksik helge suvi, otsis Õhtuleht välja mõned kohad, kuhu Eestimaal puhkuse ajal ringi sõites saaks sooja minna.

Tallinna–Tartu maantee ääres Paia ristis teeb 30. mail uksed lahti Alexela tankla koos Tikupoisi kohvikuga. Lastele mänguväljak, teelistele pesemisvõimalus, janustele Tikupoisi vesi või õlu, väliturg, pangaautomaat – tankla eestvedajad on proovinud leida miljon põhjust, miks maanteelt Imavere juures korraks maha keerata.

Kui Eesti ettevõtjatel ja juhtidel on auahnust tõusta majanduse järgmisele tasemele, siis tuleb, kasutades korvpallikeelt, teadus- ja arendusetegevuses minna niisama põrgatamiselt üle söötudele-visetele, muidu võivad punktid kesiseks jääda, kirjutab Osram Opto Semiconductorsi tehnoloogiaarendaja Madis Raukas.

Eestil ei ole valitsust. On viisteist ministrit, parematel päevadel kolm valitsuserakonda, aga valitsust tervikuna ei ole. Igaüks iseenda eest, ühe sõnad ja teod ei puutu teistesse.

Põllumajandus on meil ainukeseks viljakaks majandusliseks hallikaks. Lonkab aga see, siis ei ole meil meie praeguste üliärevate rahvusliste õõrumiste juures tõesti tulevikku loota, sest ilma majanduslise tugevuseta ei ole meil ühtegi vastupanemise-võimu.

Lugege tänasest lehest Postimehe ajakirjaniku Villu Päärti artiklit, mis tutvustab geograaf Kristiina Kuke doktoritööd. Rahvusliku eraldatuse nõiaring kõlab ühtaegu põnevalt ja hirmutavalt, ent küllap märkate, et sisu ja sõnum ei ole nii-öelda mustvalge. Kas on siis eraldatus rahvuse joont mööda või ei ole? Vastus sõltub vist sellest, kui kaugelt ehk milliselt analüüsitasemelt vaadata.