Merike Õimu luuledebüüt jääb aastasse 1985, mil kirjastus Eesti Raamat andis välja taskuformaadis sarja „Noored autorid“, ühtse kujundusega (kujundaja Andres Tali) 40–50-leheküljelisi luulevihikuid. Raamaturiiulil kaovad nad teiste raamatute vahele ära, kui neid just mitte ühes pakis hoida. Eesti luule koguja ning püüdliku lugejana – vist oli see Ain Kaalep, kes kirjanduseks peabki eeskätt luulet, ja selles olen temaga ühte meelt – on minu koduraamatukogus see sari siiski olemas, nagu ka eelnev,... Читать дальше...