Новости за 25.04.2026

Trinokli toimetus tunneb, et me elame ajas, kus abi otsimine on muutunud normaalseks, aga abi kättesaamine mitte. Järjekorrad pikenevad, diagnoosid sagenevad, ärevus imbub peredesse ja lastesse – samal ajal loodame ikka, et keegi «tuleb ja teeb korda». Olukorras selguse saamiseks usutlesime psühhiaater Anne Kleinbergi, kellel on ligi 25 aastane kogemus laste- ja noorukite psühhiaatrina.

Me elame hoolival ajastul – vähemalt raamib see mõiste arengukavasid, poliitilisi kõnesid ja sotsiaalmeedia postitusi. Ometi on kuidagi juhtunud nii, et nõrgemate eest seismist ja loomulikku empaatiat tõlgendatakse mõnes otsustajate ringkonnas nõrkusena. Kuidagi on elu kaitsmine sõnastatud millekski, mida peab õigustama Exceli tabelite, keeruliste maatriksite ja majanduskasvu prognoosidega. Miks, küsivad looduskaitsjad Farištamo Eller, Kaia Konsap, Piret Räni.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kogeb praegu üksildust iga kuues maailma elanik ja sellest on saanud oluline terviserisk. Tegemist on nii suure lisakuluga ühiskonnale, et Ühendkuningriigis on ametisse seatud isegi üksilduse minister ja mitmel teisel maal on tööle pandud üleriigilised programmid üksilduse all kannatavate inimeste abistamiseks, kirjutab portaali Peaasi.ee asutaja ja tegevjuht, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Tehnoloogia arengu vaates pole teadusel mingit kohustust inimkonna hüvanguks midagi teha. See oli lihtsalt vahend, miskaudu evolutsioonile avanesid uued võimalused, ja inimesed ei pruugi üldsegi olla nendest võimalustest kõige suuremad kasusaajad, nendib Tartu Ülikooli emeriitprofessor, füüsik Jaak Kikas.

Vaimse tervise kriis avaldab tugevat negatiivset mõju nii üksikisikule kui riigile. Üha enam pööratakse pilk psühhedeelikumidega toetatud teraapiale, kus uuringud on andnud paljulubavaid tulemusi – räägitakse koguni psühhedeelsest renessansist. Mis on psühhedeelikumid, kuidas neid ravis kasutatakse ja kas neil võiks olla koht ka Eesti tervishoiusüsteemis, selgitab Sihtasutuse TAIP juhatuse liige Oliver Berg.

Eesti demokraatia ei püsi üksnes riigiaparaadi ja turumajanduse najal, vaid selle tegelikuks vundamendiks on elujõuline kodanikuühiskond. Kui me ei suuda seda hoida ja rahastada, siis me nõrgestame Eestit, mitte ei säästa raha, hoiatab Vabaühenduste Liidu huvikaitsespetsialist Maarja-Liisa Kapaun.

Uuringute järgi maadleb 90% täiskasvanutest mingil kujul stressiga. See ei ole enam individuaalne teema – see on ühiskondliku allakäigu ja töömoraali languse juurpõhjus. Seepärast kirjutasime artikli, milles selgitame vajadust taastada oskus olla kohal ja teha valikuid, mis hoiavad nii inimest kui ka ühiskonda. Lugu on kirjutatud sooviga toetada harmooniat Eestis ja tuletada meelde, et terve riik algab teadlikust inimesest. Oleme kindlad, et sellise loo avaldamine on ühiskonda tervendav.

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli projektõppeaine ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projekti «Mis seob loodust ja lootust?» raames ning on osa Trinokli jaoks loodud artiklisarjast.

On omamoodi kõnekas, et kuues rahvakogu keskendus vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele Eesti ühiskonnas. Varasemates rahvakogudes on arutletud erakondade rahastamise ja kodanike kaasamise, Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku, Tartu liikuvuse ja Tallinna rohealade sidususe üle. Tänavu jaanuaris ja veebruaris kogunenud mini-Eesti käsitles vaesust ja majanduslikku ebavõrdsust hea elu takistajana paljudele eestimaalastele. On see märk sellest, et oleme riigina täiskasvanuks saanud? Või on ebavõrdsus niivõrd suureks paisunud... Читать дальше...

Toomas Trapido «Lood, mis loovad» 13. lugu.

Reede õhtul toimus Alexela kontserdimajas Eesti filmi- ja teleauhindade gala, kus selgusid tänavused EFTA auhinna saajad. Viis auhindu võitis mängufilm "Fränk" ja telesari "Minu kallis ema". Panuse eest eesti televaldkonda pälvis EFTA Reet Linna ja panuse eest Eesti filmivaldkonda postuumselt Jörgen Liik.

Monacos elav endine Vene modell ja saatejuht Viktoria Bonja ütles Instagrami videos, et Putin on Venemaal liiga kardetud, riigis on palju ebaõiglust ning kannatusi. Pöördumine on saanud tänaseks 1,7 miljonit meeldimist.

Võib vist liialdamata öelda, et teisipäeval kuulasid kõik LHV töötajad kikkis kõrvul Äripäeva Investor Toomase tundi, kus astus üles LHV asutaja ja suuraktsionär Rain Lõhmus. Oli, mida kuulata. Lõhmus ei jätnud pangast rääkides kivi kivi peale.

Vehkleja Katrina Lehis võitis Budapestis GP ja tõusis sellega maailma edetabelis esikohale. Üliandekat Lehist meelitasid juba nooruses itaallased ja prantslased.

Pärnumaa ettevõtjate koja eestvõttel korraldatakse juba neljandat aastat järjest kevadgalat «Brackmanni pärand» ja jagatakse auhindu maakonna parematele juhtidele. Varem on pidu võõrustanud Pärnu kontserdimaja, kuid tänavu koliti Endla teatrisse.

TEATEREndlaskl 11 lapse esimene teatriseiklus «Semud ja sellid» (ärklisaalis),kl 19 argipoeetilised vaatlused «Rõdul» (Küünis).

«Värske» oli sõna, mida üks noor naine kasutas, kui küsisin tema arvamust Alexandra Lanchenko (teise nimega Anisa) teose «Swamp Story» kohta Kunstnike Majas.

Maailma ühel juhtival tehisarueksperdil, Skype’i kaasasutajal ja koodikirjutajal Jaan Tallinnal ei ole oma karjääri planeerivatele noortele head uudist, sest tehisaru võtab neilt ilmselt soovitud ameti ära.

Täna, 25. aprillil kell 13 kogunetakse Tallinnas Tammsaare pargis, et öelda: oleme targa metsamajandamise poolt ja tahame, et valitsus astuks konkreetsed ja efektiivsed sammud üleraie peatamiseks, et anda Eesti metsadele võimalus taastuda. Räägime sel teemal ühe metsaaktivisti, Farištamo Elleriga.

Ei ole ma ammu kuulnud kedagi Eestist ja eestlastest nii palju head rääkimas. Ja kui head ja toredad on veel Muraste kandi inimesed, kes sealses Coopi poes toitu käivad ostmas. Mina kuulun ka nende hulka, olgu rõhutatud. Elan siinkandis, käin aeg-ajalt Coopis. Nägin juba aastate eest poe kassas töötamas noort meest, kes ilmselgelt ei pidanud arvestust naeratuste üle, mis tema kliendid lisaks leivale, vorstile ja piimale poest kaasa saavad. See noor mees on Kausar Ahmad.