Новости за 17.04.2021

Täna Portugalis Vilamouras lõppenud Finn-klassi purjetamise Euroopa meistrivõistlustel teenis kulla ungarlane Zsombor Berecz, hõbedale tuli olümpiavõitjast britt Giles Scott ja pronksi pälvis šveitslane Nils Theuninck.

Eesti-Läti ühisliiga finaalturniiril veerandfinaaliga piirdunud Pärnu Sadama korvpallimeeskond sai end täna rehabiliteerida koduliigas TalTechi vastu.

Pinksipoisid said üle pika aja mõõtu võtta, kui Narvas toimus juunioride TOP8 turniir, kuhu kutsuti vaid riigi paremik.

Tammistes ei pannud vanemad esialgu tähele, kui nende kolmeaastane laps kõrvalt kadus ja paadisillalt Pärnu jõkke kukkus. Õnneks taipas lapse isa õigel ajal, et laps on kadunud, asus teda otsima ja leidis ta jõest. Ta tõi lapse kohe veest välja ja kutsus abi.

Meistriliigas palliv Pärnu Vapruse jalgpallinaiskond läks teises voorus võõral väljakul vastamisi Saku Sportinguga.

Eile õhtul sai päästekeskus väljakutse Pärnusse Tallinna maantee 8 majja, kus oli süttinud aknaraam. Kuna väljakutse peale tulnud päästjad leidsid eest lukus uksed, pidid nad hoonesse pääsemiseks haarama redeli ja sisenema akna kaudu.

Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas põleb 20 000 ruutmeetrit kuiva maad, tulekahju ohustab lähedal asuvat männimetsa ja hoonestust. Tuletõrjujad on kutsutud kulupõlenguid kustutama ka Tõstamaale ja Häädemeeste valda.

Terviseamet tuvastas ööpäeva vältel Pärnumaal kaheksa uut koroonaviirusega nakatunut. Ööpäeva jooksul analüüsiti riigis 5181 testi ja esmaseid positiivseid leiti 333 ehk 6,4 protsenti kõikidest proovidest.

17. APRILL

Kulupruuniga ­ääristatud teed on päikesepaiste ja isegi mõne sooja päeva järel saanud kohati rohelise jume. Juba leiab loodusest värsket söödavat rohelist kraami, mis aitaks kevadväsimust välja juurida. Harilikust naadist enam jahivad kaasmaalased tänapäeval karulauku. Tuleb meeles pidada, et see on siiski kaitsealune taim ja tema küüslaugulõhnaseid lehti tohib loodusest korjata vaid enda tarbeks ehk mõistlikus koguses.

Männik ­lahutab Uulu–Valga maanteed pidi sõitjat Marana külast ja taimlast, mis varustab riigimetsa majandamise keskust (RMK) ligemale kaheksa miljoni kuuse-, männi- ja kasetaimega. Seega kasvatab Kilingi-Nõmme külje alla jääv RMK Marana taimla riigimetsa uuendamiseks vajalikust hulgast kolmandiku ehk 5,7 miljonit männitaime, veidi üle kahe miljoni kuuse ja näpuotsaga kaseistikuid.

Jaan Hünerson oli sündinud toonasel Pärnumaal Karksi vallas Viira metsa­vahitalu peremehe pojana 4. veebruaril 1882. aastal. Kooliteed alustas Kukase külakoolis 1894. aastal, seejärel õppis Karksi kihelkonnakoolis. Tartu reaalkooli lõpetas ta 1903. aastal. Kuuelapselise pere isa pidi pin­gutama, et poega koolitada. Seejärel oli Hünerson vabatahtli­kuna sõjaväes. Sealt vabanes ta taga­varaväe lipnikuna.

Silja Enoki klass jääb Vändra gümnaasiumi hoone üle sajandivanusesse ossa. Enok on selles majas majandust õpetanud juba pea kolm aastakümmet. Möödunud aastal valiti ta aasta ettevõtlikuks õpetajaks ja veel aasta varem Pärnumaa parimaks klassiõpetajaks. Mida tähendab õpetamine teenekale pedagoogile ja miks on vaja suunata lapsi majandusilma poole vaatama? Noil teemadel Enokiga vestlesimegi.

Kuigi riigikogu kiitis kolmapäeval heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt ei ole sel õppeaastal riigieksamite tegemine gümnaasiumi lõpetamise tingimus, tasub siiski väga põhjalikult järele mõelda, kas on mõtet eksamid tegemata jätta. See võib tulevikus valusalt kätte maksta.

Üks minu tuttav märkis sellise ütlemisega paratamatust inimsuhete kohta, pidades silmas, et naine ei peaks ainiti sõltuma oma mehest, sest juba homme võib selguda, kuidas kaaslane on võtnud nõuks liikuda edasi uue inimese juurde. Selliseid asju juhtub ja ju tal siis oli sellega kogemusi, mis niimoodi ütlema panid.

Uudis Toomas Kivimägi palvest rahandusministrile peatada Pärnu uue silla rahastuse taotlus tundus nagu halb unenägu: kuidas on võimalik, et Pärnust valitud rahvasaadik teeb selgesti Pärnu linna huvidega vastuolus ettepaneku?

Peamiselt väikesaartel ja rannikul toimetavad kormoranid on nüüd tuhandete kaupa võtnud ­koha sisse Sindi külje all. Spetsialistid ütlevad, et linnud hakkavad loodetud heale lõhejõele suurt mõju avaldama. Kuigi kormoranidest on kogu Eestis räägitud aastakümneid, puudub aga plaan: kas ja mida üldse ette ­võtma peaks?